•   |  Changemakers Academy

Eesti Meediamaailma Koolitus

Teemad:

  • Mis on turundus? Mida ta sisaldab?
  • Eesti meediamaastiku ülevaade
  • Eri meediumite iseloom
  • Eri meediumite kasutamine eri faasides

Prezi esitlus videoga koos jälgimiseks saadaval siit.

Vaata ka www.blumm.ee/tasuta-seo

Vebinari ajal esitatud küsimused

  • Millised võimalused on turundamiseks, kui internet täielikult välja jätta (ja näost näkku turundus pole võimalik), aga on teada, kus sihtrühm kindlasti liigub?

Eks võimalusi on mitmeid. Siin küsimuses on välja jäetud eelarve.. Kas eelarve on samuti väga väike?

Teiseks on küsimus ka see "kus sihtrühm liigub?" - ehk mis on sihtrühma profiil? Mis nad keskmiselt loevad, mis sporti teevad, kus vaba aega veedavad jne.

Kui neid asju täpsemalt teame - saame edasi mõelda.

Üldiselt käib ka klientidele lahenduste loomine samamoodi - laua taga uurime välja kõik olulise turundusahelas: milline on kliendi segment, millisel turul sa oled, kuidas positsioneerud? Mis on toode ja mis on tema USP (Unique selling proposition)?

  • Mis meediumit võiks esimesena katsetada? Kuidas proovida aru saada, mis toimib?

Mida tavaliselt esimesena katsetatakse, on internet ja eelkõige sotsiaalmeedia. Ilmselt kõige esimesed on tasuta postitused ja seejärel Boosti nupp ja siis juba õpitakse teisi funktsioone kasutama.

Olenevalt jällegi tootest, turust ja eelarvest, alustaksin ma siiski turu kuulamisest. Mingisugune kerge turu-uuring. Võta ette nt eesmärk 100 inimest ja küsi tänaval, kaubanduskeskuses või mujal neilt arvamust su toote, teenuse või idee kohta. Samas saab kasutada ka typeformi või google küsitluslehti (vm), et internetis info kätte saada esimeste turunduse sammude ehk nimetatud "vundamendi" kohta.

Kui tead, milline on see inimene, keda su toode enim huvitab, saad juba täpsemalt meediumit ja selles sisalduvaid kanaleid kaaluma hakata.

Kui aga eri meediumi katsetamisest üldiselt rääkida, siis eelarve olemasolul ja oma toote hooajalisust teades (kui juba toode on turul olnud) tuleb läbi mõelda mis ajal mis meediumit sel aastal katsetada terviklikus kommunikatsiooniplaanis.

Et aga aru saada, tuleb endale (1) iga meediumi iseloom ja (2) iga selles oleva kanali iseloom selgemaks teha. Seda aitavad teha tavaliselt kas need kanalid ise või siis ka agentuurid - näiteks nagu Blumm GrowtHouse ja meie Meedia osakond :)

  • Kuidas mõista, mis faasis ma olen ehk mis eesmärki mul vaja saavutada?

See on hea küsimus. Turundustöös tervikuna on suurem osa matemaatikal (ja loogikal) ning veidi väiksem osa loovusel. Suhteliselt võrdsed osad ja väga põimunud! Tavaliselt kõige kindlamalt aitab siin turu-uuring.

Oletame et Blumm on see toode. Siin tulekski ette võtta oma sihtgrupi suurus. Oletame eht Blummi sihtgrupp Eestis on 100 inimest. Sa teed uuringu, küsides brändi või toote teadlikkuse kohta erinevalt. Uuringutes tavaliselt leiavad spetsialistid esindusliku valimi ehk 100t inimest esindava väiksema grupi. Oletame, et teaduslikult on see 10 inimest.

Neilt küsidki näiteks:

- Nimetage mulle mõni kasvuagentuur Eestis?

Kui neist enamik vastavad esimesena "Blumm" - järelikult on tuntus hea - esimene faas on sihtgrupis tugev.

Järgmisena peaks küsima hinnangu kohta:

- Mis teenuseid Blumm pakub? Mis on Blummi põhiväärtused?

Neile oskab vastata ainult 1 inimene. Seega järeldus: brändi laiuse ja sügavusega tuleb levitustööd teha: täiendada kodulehte, saata uudiskirju, käia esinemas, teha kodulehele suunavat digiturundust jne.

Seejärel ostu valmiduse kohta jne.

Ehk kokkuvõtvalt: kõige kindlamalt näitab uuring.

AGA - kui su tooteks on mõni korduvalt ostetav kaup ja küllalti väike kaup (leib, tikud, kodutarbed) - siis pead sa pidevalt tegema kõigi faaside sõnumite levitamist. Sest kõik inimesed ei ole samal ajal samas faasis. Karl ei tea su tootest midagi või kasutab konkurendi oma, Ants teab su tootest, aga Peeter juba ostab ning Jutal on see aeg kui tuleb garantii ja järelteenindusega tegeleda.

Seega võta iga faas ette ja mõtle läbi "Kuidas saab Karl meie tootest teada? Kuidas Ants teadmisest edasi ostuni viia? Kuidas Peeter ostaks rohkem või oleks tootega rohkem rahul? Ja kuidas Juta on rahul ning saaks korduvostjast "saadikuks". :)

  • Mihkel: kui palju võiks olla võimalik saada näiteks tasuta erinevatesse meediumitesse? Kuidas saada tasuta?

Tasuta eri meediumites esinemine on tavaliselt rohkem PR-töö ehk avalike suhete juhtimise aka suhtekorralduse töö. Selles töös mina kahjuks nii sügaval ei ole olnud.

Õnneks on meil käepärast PR spetsialist, kes asja kokku võtab nii:"Võti on leida oma teenusele/tootele omad saadikud, kes oleksid selle absoluutsed ja andunud fännid. Uute klientide leidmiseks/teadlikuse tõstmiseks võiks see fänn olla suunamudija oma jälgijaskonnaga. Tasuta lõunaid tihti ei leia... tutvused on muidugi abiks ????. Kindlasti peab põhirõhk olema olemasolevate klientide kogemuste analüüsil, et saada tagasisidet, millele tulevikus oma toote/teenuse kommunikatsioonis fookus asetada. Aga nii omavahel öeldes, viska särk seljast, välguta kanni ja küll sind kutsutakse raadiosse ja jagatakse sotsmeedias. Nii muuseas saab siis oma teenust reklaamida kui oskad seda jutu sisse põimida ????. Tasuta saab siis kui oled valmis siit sealt järeleandmisi tegema. Samuti ka suunamudijatega: leiab tasuta ka. Iseasi kui suur on kasutegur..."

Küll aga lisan omalt poolt, et juhul kui sul PR-agentuuri või -inimese palkamiseks vahendid puuduvad, siis see "välguta kanni" tähendab mingi veidi hulljulge või teistsuguse triki tegemist ja sellega meediasse pääsemist.

Teisena saad seda PR-tööd ka ise teha. See on aga aeganõudev ja veidi tüütu nagu müügitöö: artikleid ja pressiteateid oma ägedast tegemisest kirjutada, neid laiali saata. Peale saatmist helistada korduvalt ja küsida "kas teeme loo?", "millal tulen rääkima?" eri kanalitele ja meediumitele.

Teisalt - kui sa loodki huvitavat sisu, siis täna ajavad seda paljud väljaanded taga. Sinu huvitav tekstilõik, videotutvustus ja muu säärane on juba iseenesest väljaandele kasulik. Nemad saavad sisu, sinu toode kuulsust. Sellised vahetused muidugi võivad toimuda ka su toote enda vastu. Näiteks korraldad ägedaid jõulupidusid ja TV3 on valmis sind kuskile saatesse mahutama kui nende aastapeo korraldad. Abstraktne näide aga point on olemas :)

  • Mihkel, kuidas saada aru oma sihtrühmast, mis meediumit ta kasutab, mis sõnumid talle peale lähevad?

Pigem vaatame meie asja teistpidi: kanalid ja seega ka meediumid on üldistatavad. TV ja internet on väga täpselt jälgitvad - mis vanuses, mis soost, mis asukohast kõige rohkem inimesi jälgib; ka seda mis kellaajal, mis päeval jne (inerneti puhul detailsem just). Seega üldiselt pead küsima kanali enda (või kanali omanike) käest, "mis profiiliga grupp millise kanali ees on?"

Kui vaadata alustava ettevõtja kohalt siis üks variant on juba mainitud "kaubanduskeskuse" uuring.. Tuleb hulgalt inimestelt küsida ja tulemused kirja panna.

Kuna aga 98% Eesti rahvast on internetis ( kõik muidugi igapäevaselt ega ka iganädalaselt), siis sellise küsitluse või uuringu saad ka internetis teostada. Väikese raha eest on Google Adsi kaudu näiteks testitav sõnumi huvitatute profiil. Paned üles mingi bänneri ja paari nädala pärast saad lugeda millistes kanalites (mis lehtedel) kõige rohkem illmus vs millistelt kõige rohkem klikke tuli jne.

Saadki teada huvitatud sihtrühma ja kanalite kasutuse.

See, et mis sõnumid talle peale lähevad... Suuremad ettevõtted teevad fookusgruppe ja testivad eri sõnumeid. Seda saad ka ise muidugi teha - valim võib-olla ei tule alati nii täpne (ehk õige profiiliga inimesi pole nii kerge leida). Teine variant ka siin väikese eelarve eest Internetis eri sõnumeid testida.

  • Millist kanalit mis sihtrühmale kasutada? Kui sihtrühmaks on noored, kui sihtrühmaks on 30-40 aastased inimesed?

Kui me räägime kanalitest, siis neid on ju sadu - ja isegi sadu tuhandeid (TV-kanaleid, kuhu reklaami osta paarkümmend, raadiokanaleid mitukümmend, internetilehti sadu (neid kuhu Google Ads reklaamid viib, tuhandeid).

Kahjuks siia ei mahu neid kõiki kanalite kaupa välja kirjutama. Tavaliselt küsime millist sihttgruppi klient taga ajab ja siis valime kanalid. Vahest peame ka ise mõne kanali puhul sihtrühmad eraldi küsima.

Nii oleks ka alustaval ettevõtjal vaja teha: kõigepealt tunnetuse järgi, et kus meie sihtgrupp võiks olla. Ja siis küsida igalt kanalilt/kanalitegrupi omanikult üle.

Seepärast ongi agentuurid tavaliselt head partnerid: nad on enamiku juba järgi küsinud.

Aga laias laastus: noored saab pigem kätte google adsi, facebook adsi, tiktoki ja influencerite kaudu, vanemad pigem TV, ajakirjandus (ka digi) jms kanalite kaudu.

  • Kas saaksid tuua mingi näite sellest kuidas oled ise edukalt toiminud. Mis oli situatsioon? Mis kanaleid kasutasid? Mis tulemusi tõi?

Haa... See on väga lai küsimus. Kliendiprojekte on meil olnud igasuguseid. Ja igal kliendil on vaja oma osakest. Kõik ei vaja kogu võimalusi vaid väikest killukest me teenustest.

Siin ma räägiksin pigem agentuuri võtmes kui isiklikus. Blumm Media ehk meie meediaosakond vahendab kanalit PublicTV, mis on 232 ekraani üle Eesti - ekraanid ühistranspordis.

Seal lõime hiljuti uue paketi Digital+, kus kliendi sõnum lisatakse igal PublicTV eetrinädalal ka ühte sotskanalisse. Kliendile Pulberküünal tegime niisama video jagamise asemel loosimängu Kodumess.ee facebooki kanalis. Seal levis sõnum veel efektiivselt ligi 100 000 inimeseni (ühe nädalaga!), llisaks PublicTV ekraanidel toodet näinud mitmesajale tuhandele inimesele.

Parim tulemus tuleb alati eri meediumite kombineerimises :)

  • Kasutasid enda esinemises kogu Eesti näidet, kuid kui mu sihtrühmaks on näiteks Tallinna noor, vanuses 15-20, kuidas talle läheneda?

Jah - kogu Eesti näidet kasutasin, et "labaselt" üldistada põhipunkte.

Enamasti meie kliendid soovivad just vanemaid sihtrühmasid (just ostusid sooritav mass ja "superostjad"), seega noorte sihtimisega meil kogemus väiksem.

Julgen öelda, et teda on Eestis alla 100 000 inimese.. Tallinnas ehk ca 60 000. Suhteliselt väike grupp, keda taga ajada.

Kui tegu on kliendiga, kes antud sihtrühma tõsiselt taga ajab, ja leiab et ta investeeringud selle maksimaalsesse kätte saamisesse tagasi tulevad, siis esialgu võtaksin ette paar kool ja ülikooli ja uuriksin 3x10 inimese suuruselt fookusgrupilt, mis kanaleid enim kasutavad.

Sealt edasi saab arvestada eri kanalitele suunatavat eelarvet/rõhku.

Turundaja sisetunde järgi ütleksin et internetis nt nooremale tiktok, facebook, vanem pool instagram ja samuti facebook teisesena. Kindlasti mõlemale ka youtube ja üldine sihitud Google Ads reklaam.

TV-st on kahjuks raske seda sihtgruppi kätte saada.

Lisaks loomulikult võib fookusgruppidest välja tulla üldisi füüsilisi asukohti, kus noored käivad - sinna saab siis vastavalt OOH meeidat paigutada, jagada lendlehti vms.

Ja kindlasti tasub ka PublicTV taktikaliselt (nt GPS-ala seadistada) sinna, kus need noored käivad.

PS: Sotsmeedia poolelt infot: https://napoleoncat.com/.../social-media-users-in.../2019

  • Milline nendest kanalitest millest räägid on üks odavamaid meediume? Kas sotsiaalmeedia? Kui sotsiaalmeedia välja jätta, mis siis on?

Turunduskommunikatsioonis ei tohi vaadata iga eurot omaette. Vaadata tuleb KILO HINDA. Poes käies ehk oled märganud, et 1kg kartulikoti all on väikselt kilohind suurem, kui lahtise kartuli kilo hind. Või suur pakk vs väike pakk.

Meedias on kilo hinnaks CPT ehk Cost Per Thousand või CPM ehk Cost Per Mille (Mille - prantsuse keeles "tuhat"). Tuhat on siinpuhul tuhat kontakti. Kontakt on silmapaar, mis sõnumit näinud. Kui ühe indiviidi silmapaar näeb kaks korda sama reklaami - siis on tegu kahe kontaktiga.

Kui niimoodi vaadata, siis kontaktihinnalt tuleb soodsaim ilmselt internet üldiselt. Sotsiaalmeedia haldus (postitamised jne) omaette ei hakka kunagi nii tööle, kui kombineeritud Facebook Ads manageri, Google Adsi ja sotsiaalhaldusega tegelemine. Kui tahad, et su sõnum jõuaks inimesteni, peab investeerima.

Ehkki internetis üldiselt on suurim levi, siis sealt tulemus tuleb veidi aeglasemalt, kui TVs.

Et KIIRELT, ja SUURES MASSIS oma sõnum edasi anda, tuleks kasutada TV-d. Selleks tegevuseks on TV kõige soodsam.

Ehk kogu asja mõte on see, et odav/soodne on suhteline mõiste.

Sotsiaalmeediaga jännata 2 aastat ja oma toode selle ajaga lansseerida võib minna palju kulukamaks kui TVs teha 6-kuu pikkune kava ja niimoodi oma toote lansseerimine ära teha.

(NB! Sest turunduse osa ei ole mitte ainult turunduskommunikatsioon ja levitamine, vaid äriline mõtlemine.

Äriliselt 2 aastat tegevuskulusid kinni maksta ja aina oodata oste ja sellest tulenevaid andmeid (nt mis maitse enim müüm, mis mitte) on lõpuks kahjulikum. Oma õppetunnid ja ka reaalsetest ostudest tulenev tagasiside 6 kuuga kätte saada on säästlikum.)

  • Kas tv reklaamide efektiivsust ei mõjuta tänapäeval järelvaatamise ning edasikerimise võimalused?

Edasikerimist/järelvaatamist teeb vaid 12% kogu vaatajatest. Enamik vaadatakse siiski laivis.

Teiseks - need andmed on TV-s täna väga täpselt mõõdetud ja väga kiirelt mõõdetud. Ehkki sealne usalduse nivoo on ehk pisut madalam, on ka TV pea sama kiirelt ja täpselt mõõdetav nagu internet.

Inglisekeeli TV mõõtmisest:

https://www.youtube.com/watch?v=4rcu9Xp5Ilc

  • Kuidas hinnatakse seda, kui palju inimesi print/tele inimesteni jõuab, kui tegelikult pigem ei jälgita reklaame aktiivselt (nt telekas taustaks)?

Selleks ongi tihti järeluuringud. Järeluuringutel uuritakse nt aidatud tuntust ja spontaanset tuntust. Spontaanne tuntus tuleb välja nt küsimusega "Nimeta mulle Eesti turul olevaid piima tootvaid brände".

Aidatud tuntuse puhul on näiteks list brände ja küsitakse "Milliseid neist tead?"

Täpsemat kampaaniat uurides saab ka küsida "Milliseid oled viimasel ajal näinud/millistest kuulnud?"

Lisaks on eri mõõdikud nagu brand uplift jne, mis igasugu küsitluste-uuringute järgi välja tuleb.

Kokkuvõtlikult: selle jaoks on eri uuringud. Suure kaaluga osa turunduses ongi uurimisel ja analüütikal :)

WE RECOMMEND

Our client service is more than happy to answer Your questions!

To contact us choose one of the icons from above.

Our client service is more than happy to answer Your questions!

To contact us choose one of the icons from above.